Väino Poikalainen (piimatehnoloogia, toiduteaduse doktor, DSc)
Imetajate piimaks nimetatav sekreet on ideaalne toit, mis sisaldab kõiki toitaineid (rasva, valku, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid jms) organismile vajalikus vahekorras. Sünnituse (poegimise) järgselt erituvat piima osa ternespiimaks. Selle koostise erineb tavapiimast, kuna sisaldab makro- ja mikrotoitainetele lisaks veel märgatavas koguses tõhusalt toimeid ühendeid. Nende ülesandeks on soodustada vastsündinud organismi kasvu ning tagada haiguste haigustekitajate vastu. Ternespiima bioloogiliselt aktiivsete valguliste ühendite kaitseks, leidub ka vastavate valke lõhustavate seedeensüümide (proteaaside) pideveid. Kuigi makrotoitainete ja bioaktiivsete ühendite toime on universaalne, ei sõltu loomaliigist, on erinevate imetajate ternespiima koostisde omavaheline proportsioon vägagi erinev ( Tabel 1 ).
Tabel 1. Mõned imetajate ternespiima koostiste võrdlus
| Ühend | Lehm | Inimene | Lammas | Koer | Siga | Hobune |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Immuunglobuliinid g/l | 79 | 20 | 80 | 43 | 126 | 135 |
| Üldvalk g/l | 176 | 37 | 231 | 138 | 170 | 164 |
| Laktoos g/l | 27 | 53 | 21 | 27 | 24 | 47 |
| Rasv g/l | 36 | 29 | 65 | 78 | 53 | 29 |
| Kuivaine g/l | 255 | 132 | 327 | 244 | 250 | 252 |
Eelkõige puudutab see valgusisaldust ja nn immuuntegureid (immuunfaktoreid), mida on eriti rohkesti lamba, sea, hobuse ja lehma ternespiimas. Lehmal on neist kõige kõrgem ternespiima tootlus, selle ülejääki saab edukalt kasutada teiste imetajate, sh inimese lammaste, lemmikute loomade ternespiima puudujäägi asendamiseks. Seda soodustab ka lehma ternespiima mitmekesine koostis ( Tabel 2 ).
Teadusuuringute hakati lehma ternespiimale tõsisemat tähelepanu pöörama alles 1990-te aastate lõpust, kuid tervistava vahendina on seda kasutatud juba väga pikka aega. Kuni penitsilliini leiutamiseni soovitavad arstid ternespiima nakkushaiguste tõrjeks loodusliku antimikroobse vahendina. Veel 1950tel aastatel rakendati seda laialdaselt ka reumatoidartriidi raviks ning lastehalvatuse vastu, mis aitas selle raske viirushaiguse levikut. Antibiootikumide kasutuselevõtuga huvi ternespiima kui nakkushaiguste tõrjevahendi vastu kadus. Nüüdseks on rohke antibiootikumide tarvitamine viinud mitmete antibiootikumidele resistentsed mikroobitüvede tekkeni. See on sundinud otsima tõvestavate mikroobide vastu alternatiivseid vahendeid, mille lehma ternespiima ja sellest valmistatud preparaatide kasutamine on muutumas üha keskmaks.
Tabel 2. Lehma ternespiima bioloogiliselt aktiivsete ühendite ja makrotoitainete sisalduse võrdluses tavapiimaga
| Ühend | Ternespiim | Tavapiim |
|---|---|---|
| IgA, g/l | 3,2-6,2 | 0,2 |
| IgG1, g/l | 48-87 | 0,5 |
| IgG2, g/l | 1,6-2,9 | 0,06 |
| IgM, g/l | 3,7-6,1 | 0,06 |
| IGF-1, mg/l | 0,1-2 | 0,026 |
| IGF-11, mg/l | 0,1-2 | 0,003 |
| TGF-b, mg/l | 20-40 | 0,001-0,003 |
| EGF, mg/l | 4-8 | 0,003 |
| Laktoferriin, g/l | 1,5-2,0 | 0,2 |
| Lüsosüüm, mg/l | 0,1-0,7 | 0,1-0,4 |
| Laktoperoksü
-daas,mg/l |
30 | 21 |
| A-vitamiin, μg/l | 390-1560 | 196 |
| E-vitamiin, mg | 1,35-2,25 | 0,1 |
| B2-vitamiin, mg | 2,6 | 1,4 |
| B12 vitamiin, mg | 3,6-10,8 | 3,9 |
| Üldvalk, g | 176 | 37 |
| Mineraalained | 16 | 8 |
| Laktoos | 27 | 49 |
| Rasv, g | 36 | 41 |
| Kuivaine, g | 253 | 132 |
Lehma ternespiima tervistav toime
Viimastel aastakümnetel on selgitatud ternespiima bioloogilise aktiivsuse tagamaid ja lisaks kaardistatud sellega seotud ühendite ühendite (immuunglobuliinid, proliinirikkad peptiidid, kasvutegurid, kasvuhormoon jt) toime inimese tervisele. Enim mõjutavad need organismi immuunsüsteemi, reguleerides immuuntegurit nii sünnipärast kui omandatud immuunsust. Alljärgnevas esitatud ternespiima individuaalsete tegevuste kombineerite lühike iseloomustus .
- Kõige suurema koguse immuuntegurite rühmaks ternespiimas on immuunglobuliinid (Ig) . Need kerakujulise struktuuriga valgud toimivad nakkushaiguste tekitajate vastu. Immuunglobuliin G (IgG) hävitab veres ja lümfis leiduvaid baktereid ja toksiine. Immuunglobuliin A (IgA) neutraliseerib antigeene, viiruseid ja bakteriaalseid toksiine ning takistabbobakterite kinnitumist seintele. Immuunglobuliin M (IgM) elimineerib tõvestavaid baktereid ja viiruseid tabanud algfaasis. Immuunglobuliin D (IgD) ja E (IgE) eemaldavad verest võõraineid ja mõjutavaid allergilisi reaktsioone põhjustavaid ühendeid. Lehma kvaliteetne ternespiima kuivaine sisaldab 20-40% immuunglobuliine, millest valdava osa moodustab IgG.
- Glüproteiinsed proteaasi nautisid , mis kaitsevad immuuntegureid ens ümbritseva lõhustamise eest.
- Kudede kasvu reguleerivad hormonaalsed ühendid , millisest lehma ternespiimas leidub insuliinilaadseid kasvutegureid (IgF-1 ja IgF-2), epiteelset kasvutegurit (EgF), transformeerivaid kasvutegureid (TgF-α ja TgF-β), sidekoe (fibroplast) kasvutegutit (FgF), verelistakuid toovat kasvutegurit (PDGF – trombotsüütidest tulenev kasvufaktor ) jt. Kasvutegurid (kasvufaktorid) tugevad lihaste kasvu, naha, jt kudede parenemist vigastustest ning uuenemist. Samuti soodustavad kasvutegurid dieedi pidamisel või paastumisel rasvade organismi primaarse energiaallikana valkude asemel.
- Kasvuhor (GH) , mis reguleerib rakkude paljunemist kudedes ning pidurdab samal ajal vananemisega seotud protsesse.
- Tsütokiinid ja lümfokiinid (nende seas interleukiinid, tuumori nekroosifaktor, hemokiinid jt) on lühikese ahelaga peptiidid, mis reguleerivad organismi immuunvastust, stimuleerivad immuunglobuliinide produktsiooni ning mõjutavad rakkude paljunemist ja nende taastumist.
- Leukotsüüdid ehk valgelibled , mis stimuleerivad interferooni produktsiooni. Interferoon on valk, mis takistab viiruste paljunemist.
- Antibakteriaalsed ensümaatilised tegurid (faktorid), mis hävitavad baktereid. Nende hulka kuuluvad laktoferriin, lüsosüüm ja laktoperoksüdaas. Lüsosüüm ja laktoferriin lõhustavad bakterite rakukesta (laktoferriin vaid Gram-negatiivsete bakterite oma). Samas toimib laktoferriin organismis transportvalguna, mille põhiliseks ülesandeks on varustada vere punaliblesid rauaioonidega. Suure rauasid võime tõttu suudab see ühend tõhusalt kahjulike mikroobide jaoks elu raua kasutamiset. Laktoperoksüdaas hävitab mikroobe, blokeerides neis valkudes.
- Proliinirikkad peptiidid (PRP) on hormonaalsed ühendid, mis reguleerivad tüümuse (harknäärme) funktsioneerimist. Ägeda immuunreaktsiooni (näiteks allergia) puhul pidurdavad need tüümuse toimet, kuid suurendavad selle aktiivsust, kui immuunsüsteemi toimib liiga loiult.
Lehma ternespiim sisaldab suuresaineid koguses ka kõiki makrotoit (valku, rasva, süsivesikuid, vt Tabel 2). Mikrotoitainetest leidub olulisel määral A-, E- ja B 12 vitamiini ning mitmeid mineraalaineid, sh väävlit, mida organism vajab spetsiifiliste valkude sünteesiks.
Bioloogiliselt aktiivsete ühendite kõrgete sisalduse tõttu põhjustatud lehma ternespiim ja selle preparaadid kasutust paljude haiguste ravis ja terviseprobleemide leevendamisel. Rahvameditsiinis on ternespiimal olnud väga oluline roll juba pikemat aega. Selle võime ravitakse nahaprobleeme, puhitust, ville, tüümuse funktsioonihäireid, vööohatist, podagrat, putukahammustusi, vaginaalseid pärmseente infektsioone, aneemiat, isegi meeste kiilaspäisust, jms. Nüüdseks on ka kliinilistes katsetes selgunud ternespiima leiduvate ühendite ravitoime järgmiste haiguste ja probleemide vastu .
Bakter- ja viirusinfektsioonid
Ternespiima viiruste, mikroseente ja bakterite vastased immuuntegurid hävitavad mh haavade patogeene nagu Escherichia coli, Candida albicans, Cryptosporidium parvum, Shigella flexneri, Helicobacter pylori, Salmonella, Campylobacter, Listeria ja Staphylacoccus 'e rota erinevaid tüvesid,. Eriti avaldub nende tervistav toime suus ja vajas. Kuna ternespiima proteaaside kulgevad (vt p 2) takistavad immuuntegurite lõhumist seedimisel, siis jäävad immuunglobuliinid IgA) ka sekkub, hävitades seal patogeenseid mikroobe ja takistades nende püsivat kinnitumist sooleseinale.
Südamehaigused
Ternespiima kasvutegurite ja kasvuhormooni südant tervistav toime põhineb nende võimel alandada „halva“ kolesterooli (LDL-P) ning samas suurendab „hea“ kolesterooli (HDL-P) taset veres. Kasvutegurid mõjutavad ka südamelihaseid vigastustest ja toetavad uste veresoonte teket südant kogute veresoonte võrgustikust. Samuti suurendatakse südame veresoonkonna seisundit parandada ternespiima peptiidid (PRP), pidurda ülemäärast lümfoomides ja T-rakkude loomet.
Pahaloomulised kasvajad
Ternespiimas sisalduvate tsütokiinide uuringust on selgunud, et üldiselt ja eriti laktoferriin omab vähivastast toimet. Lisaks sellele pidurdavad vähi kasvu ka ternespiima immuuntegurid koostoimes kasvufaktoritega.
Allergia ja autoimmuunhaigused
Ternespiimas sisalduvad proliinirikkad peptiidid (PRP) vähendavad või elimineerivad valu ja paistetust ning allergiat või autoimmuunhaigustest ( sclerosis multiplexis , reumatroidartriit, luupus, myasthenia gravis ) põhjustatud põletikke. Selline toime on seotud PRP võimega pidurdada vere valgeliblede (lümfotsüütide) ja T-rakkude üleprodukstiooni.
Diabeet ja rasvumine
Ternespiimas osalev kasvufaktor IgF-1 keharasva haiguse regulaatorina. Inimese vananedes väheneb IgF-1 produktsioon, millega reguleerid rasvumisest tulenev kehakaalu suurenemine ning sageneb teist tüüpi diabeet. Ternespiima ja selle preparaati manustatakse manustamisel saatava IgF-1 puudust ja ravida nii rasvumist kuita diabeedi ohtu.
Haavad, vigastused ja esined
Ternespiima kasvutegurid parandavad naha ja taastumist haavandite, vigastuste, põletuste, kirurgiliste operatsioonide või põletiku korral. Vastav toime tuleneb kasvutegurite tegelikust mõjust DNA ja RNA poolt juhitavate ekspessioonide käivitumisele rakkudes. on võimalik ternespiimapulbrit kasutada m igemeprobleemide, haavade haavandite, haavade ja põletike raviks.
Ülekoormus ja stress
Ternespiima tegurid olid organismil kaitstud endde vastu, mis näitab näiteks spordivõistlustel või sõjaväeõppustel tekkiva ja tugeva stressiga. Ternespiima kasutamise toidulisandina sobib ka koormuse korral parandada. Efektiivsem seedimine aitab hoida toitainetega paremini varustada keha elulisi organeid ja lihaskude.
Ternespiima preparaadid ja nende kasutamine
Lehma ternespiima preparaate on saadaval mh vedelike, tablettide, pulbrite ja kapseldatud pulbritena. Enamasti eelistatakse pulbrilisi preparaate, sest vedelad säilivad halvasti ning tablettide valmistamise käigus võivad kõrgenenud temperatuuri toimel mitmed ühendid kaotada oma bioloogilise aktiivsuse. Ka Eestis on nüüdseks hakatud valmistama ternespiima pulbrit, mis on kasutatav inimeste ja lemmikloomade funktsionaalse toiduainena või põllumajandusloomade söödalisandina. Täiskasvanutel soovitatakse tervendava toimega tarbida ternespiimapulbrit kahel päevas 1-2 g korraga. Lastele võib manustatav annus olla väiksem.
Lehma ternespiima ja selle preparaatide tarvitamisel kõrvaltoimed puuduvad, välja arvatud lehmapiimale allergilised inimesed. Tuvastatud pole ka ternespiima kahjulikku koosmõju mõne tunnustatud ravimiga üheaegselt.
Kasutatud kirjandus
Caregaro, L.; Favaro, A.; Santonastaso, P.; Alberino, F.; Di Pascoli, L.; Nardi, M.; Favaro, S.; Gatta, A., 2001. Insuliinitaoline kasvufaktor 1 (IGF-1), toitumishäiretega patsientide toitumismarker. Clin Nutr. 20 (3): 251–7. doi : 10.1054/clnu.2001.0397 . PMID 11407872 .
Elfstrand, L., Lindmark-Månsson, H., Paulsson, M., Lena Nyberg, L., Åkesson., B., 2002. Immunoglobuliinid, kasvufaktorid ja kasvuhormoon veiste ternespiimas ja töötlemise mõjud. International Dairy Journal 12 (2002) 879–887.
Frey, R., 2001. Ternespiim. Gale'i alternatiivmeditsiini entsüklopeedia. Gale grupp. http://www.dravard.com/colostrum.htm .
Godhia, M., L., Patel, N., 2013. Ternespiim – selle koostis, kasu toitainena: ülevaade. Praegused toitumis- ja toiduteaduse uuringud, Vol. 1(1), 37-47.
Keech, A., Looduse ideaalne toit imikutele ja täiskasvanutele. Alternatiivse ja integreeriva meditsiini fond, http://www.faim.org/colostrum-natures-perfect-food-for-infants-and-adults .
Keenan, TW 2002. Piima biosüntees ja sekretsioon. Piima koostisosade sekretsioon. – Roginski, H. (peatoimetaja). Piimateaduste entsüklopeedia. Academic Press, lk. 1847–1853.
Kokasaar, U., 2001. Võitlusvõimeline piim. Horisont, Nr 1, http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel237_225.html .
Langer, P., 2009. Erinevused ternespiima ja piima koostises euterlastel peegeldavad erinevusi immunoglobuliinide ülekandes. Journal of Mammalogy, 90(2):332–339.
Marnila, P., Korhonen, H. 2002. Ternespiim. – Roginski, H. (peatoimetaja). Piimateaduste entsüklopeedia. Academic Press, lk. 473–478.
Mero, A., Kähkönen, J., Nykänen, T., et al. (august 2002). IGF-I, IgA ja IgG vastused veiste ternespiima lisamisele treeningu ajal . J Appl Physiol. 93 (2): 732–9. doi : 10.1152/japplphysiol.00002.2002 .
Rasmussen, MH., Frystyk, J., Andersen, T., Breum, L., Christiansen, JS., Hilsted, J., 1994. Rasvumise, rasvade jaotumise ja energiapiirangu mõju insuliinilaadsele kasvufaktorile. 1 (IGF-1), IGF-i siduv valk-3, insuliin ja kasvuhormoon. Ainevahetus. 43 (3): 315–9. doi : 10.1016/0026-0495(94)90099-X . PMID 7511202 .
Rathe, M., Müller, K., Sangild, PT, Husby, S., 2014. Clinical applications of bovine colostrum therapy: a systematic review. Rahvusvaheline Bioteaduste Instituut. doi:10.1111/nure.12089.
Sats, A., Mootse, H., Pajumägi, S., Pisponen, A., Tatar, V., Poikalainen, V. 2015. DLS meetodi kasutamine ternespiima vadaku osakeste suurusejaotuse määramiseks. – Tegu-2015. 55 aastat toiduainete tehnoloogia alast tegevust Eesti Maaülikoolis. (Toimetaja Väino Poikalainen). ISBN 978-9949-38-778-6. Tartu: Eesti Toiduainete Tehnoloogia Selts, lk 117-122.
Rona, Z., 2004. Veise ternespiim kui immuunsüsteemi modulaator. Hippokrates, VII aastakäik, September (56), lk 539-545. http://www.hippokrates.ee/Kolostrum.pdf .
